26. novembril 1898 kogunes Pargas Kalks Aktiebolag'i juhatus oma esimesele koosolekule. Tegevdirektoriks valiti kohalik talunik Otto Moberg, kes oli uue ettevõtte loomise algataja. Moberg oli visiooniga mees, kes mõistis kui tähtis oli Pargasel olemasolev lubjatootmine kontsentreerida ja efektiivsemaks muuta. 1904. aastal võttis ta ettevõttesse eksperdina tööle insener Emil Sarlin'i, kellest sai hiljem 50 aastaks ettevõtte tegevdirektor. Pargasel kaevandatav lubjakivi põletati ja müüdi paberivabrikutele, rauatehastele ja puitmassitehastele ning 1910ndatel tehti algust tsemendi tootmisega. Purustatud lubjakivi kasutati eelkõige põllumajanduslikel eesmärkidel.
1910. aastal alustas Pargas Kalk tegevust ka Lappeenrantas ja ehitas oma esimese šahtahju. Algusest saadik on need kaks linna moodustanud ettevõtte lubjaalase tegevuse tuumiku Soomes.
Kuni 1960ndate lõpuni ja veel 1970ndatel kasutati lupja jätkuvalt ehitusmaterjalina, puitmassitööstuses ja põllumajandusliku lubjana. Kui aga Soomes rajati kaasaegne terasetööstus, tekkis vajadus uut liiki põletatud lubja järele. Just siis algas uute toodete ja protsesside arendus - trend, mis on jätkunud tänaseni. 1970ndatel ja 1980ndatel investeeris ettevõte jõuliselt ka konkurentsivõimelise põllumajandusliku lubja arendusse ning karjääride kaardile tulid juurde Siikainen ja Vampula. 1978. aastal muudeti Pargas Kalk nimi Partekiks.
1980ndate algul tehti kaks tähtsat otsust, mis mõlemad mängisid tulevikus suurt rolli. Põhjamaade suurim lubjakivi maardla Storugns Rootsis Gotlandi saarel liideti Partek’i tegevusega, tehes ühisettevõtte Euroc Mineraliga. (1978. aastal võttis Pargas Kalk uueks nimeks Partek.) Samal ajal asutati ka ühisettevõte Šveitsi firmaga Plüss-Staufer ja Ruskealan Marmoriga Soomes. 1980ndate keskpaigaks oli Partek’i lubjaalane tegevus saanud nii tugevaks, et Partek võttis endale eesmärgiks saada lubjakivitoodete juhtivaks tootjaks Põhjamaades.
Parteki lubjakäitlusest tehti iseseisev ettevõte, Nordkalk Oy Ab, augustis 1991. 1996. aastal omandas Nordkalk Rautaruukki lubjapõletustegevuse Raahes ja 1997. aastal SSAB Tunnplåt’i Rootsis.
1996. aastal tulid mängu ka Balti riigid; Eestis osteti lubjakivikarjäär ja dolomiidikarjäär ning 1998. aastal võttis Nordkalk üle Eesti juhtiva kustutamata lubja tootja AS Rakke lubjatehase. Nordkalk alustas oma laienemist Poolas ja avas esimese harukontori 1997. aastal Gdanskis. Ettevõtte nimeks sai Partek Nordkalk Polska Sp. z o.o. 1999. aastal omandati tehas ja maardla Slawnos, umbes 120 km Varssavist kagus.
Uuel aastatuhandel on Nordkalk jätkanud oma positsiooni tugevdamist Euroopa turul tehes Poolas mitmeid investeeringuid. Põhja-Poolas Szczecinis võeti 2000. aasta alguses kasutusele uus jahvatustehas. Nordkalk omandas Lõuna-Poolas Miedziankas lubjakivi ettevõtte. See hõlmab ühte suurimat lubjakivi maardlat Poolas. Lõuna-Poolas asuvale Wolica maardlale anti kaevandamisõigused ja uus veski sai valmis 2001. aastal. 1. märtsil 2005 ühendati kogu tegevus Poolas ettevõtteks Nordkalk Sp. z o.o.
Nordkalk omandas 2005. aastal Aleksejevka lubjatehase Peterburi oblastis. Tehas asub Alekseevka külas 120 kilomeetrit Peterburist läänes. Norra ettevõte NorFraKalk AS, millest poolt omab Nordkalk Korporatsioon ja teist poolt Franzefoss Minerals AS, käivitas 2007. aasta novembris lubjaahju Verdalis. Tegevus Venemaal lõpetati 2022.aastal.
19. mail 2010 allkirjastas Rettig Grupp aktsiate ostu kokkuleppe Nordkalk’i kaasomanikega. Seega suurenes Rettig’i osalus Nordkalk’is 49 %-lt 100 %-le.
Kustutamata lubja tootmine Lappeenrantas lõpetati, kui lubjaahjud pandi 2014. aasta maikuus seisma. Nordkalk uuendas 2015. aasta 1. aprillil juhtimismudelit ja organisatsiooni. Kolm divisjoni ja neli korporatsiooni tasemel arengu- ja tugifunktsiooni vahetati korporatsiooni taseme funktsioonipõhisteks vastutusteks. “One Nordkalk” juhtimismudeli aluseks on ühtsustatud protsessid kogu ettevõttes, mida juhivad juhtkonna liikmed. 2016. aastal laiendas Nordkalk oma ärisid Poolas. Slawnos käivitati uus granuleerimistehas 2016. aasta septembris.
2017. aastal laiendas Nordkalk oma äri koos kohaliku ühisettevõttega Nordeka Maden A.Ş. Eskibalikli lubjakivikarjäär asub Türgi loodeosas. Tootmisvõimsust suurendati 2018. aasta lõpus, kui avati uus purustusliin.
2018. aastal tähistasime Nordkalki 120. aastapäeva. Põllumees ja Pargasest pärit lubjakivitootja Otto Moberg algatasid 26. novembril 1898. aastal Paraisten Kalkkivuori Osakeyhtiö. Pärandit jätkab tänapäeval Nordkalk, kes kaevandab endiselt Pargase lubjakivi, kuid tegutseb juba kümnes riigis.
Aastal 2019 hakkas Nordkalk Saksamaal Eisenhüttenstadtis opereerima maailma juhtiva terasetootja ArcelorMittali lubjaahjusid. Koostööleping allkirjastati 14. märtsil 2019. aastal. Leping loob head eeldused Nordkalki kasvamiseks Kesk-Euroopas. Nii saab Nordkalk oma laialdast oskusteavet ja valmisolekut lubjakiviäris kasutada.
2019. aasta alguses algatati ümberkujundamisprogrammi. Eesmärk on pikemas perspektiivis parendada Nordkalki tulemuslikkust ja kasumlikkust. Nüüd kiirendab Nordkalk oma ümberkujundamisprogrammi, muutes oma tegevusmudelit. Uus tegevusmudel põhineb kolmel piirkonnal: Põhja-Euroopa, Kesk-Euroopa ja äriarendus. Uus tegevusmudel kehtib alates 1. novembrist 2019.
31. augustil 2021 saab Nordkalk osaks Ühendkuningriigis asuvast kaevandusettevõtete kontsernist SigmaRoc PLC. Nordkalk moodustab SigmaRoci sõltumatu Põhja-Euroopa platvormi. Nordkalk jätkab oma klientide teenindamist praeguse nime, organisatsiooni ja turgude all.
Kasutame küpsiseid, et pakkuda teile parimat Interneti-kogemust. Nõusoleku andmisel nõustute küpsiste kasutamisega vastavalt meie küpsiste poliitikale.
Kui külastate mõnda veebisaiti, võib see salvestada või hankida teavet teie brauseris, enamasti küpsiste kujul. Siin saate juhtida oma isiklikke küpsiseteenuseid.
